20 aprill, 2013

Lew R. Berg – Kolm tilka verd (Eesti ulme antoloogia, 2002)


Tegevuses vilksatab Kosmoseleegion, ent vähe rahulikumas rollis kui ühes teises imposantses jutus. Seekordne lugu on päris mereröövlite traditsioonis, piraatide kosmoselaevaski on pootsman ja tüürimees ning mehed elavad ruhvis. Juhtub nii, et üks kuratlik deemon (müütiline Universumi Deemon!) allutab endale piraatide kapteni, pakkudes algul tasuks vabaduse ja ohtralt röövsaaki. Kuni ühel hetkel nõuab kaptenilt kolm tilka verd – ja kaptenist saab deemoni käsualune. Kosmosepiraadid on kapteni isiksusemuutusest üpris segaduses ning peagi kuulevad, et deemon nõuab seestunud kaptenilt kogu meeskonna veretilkasid. Meeste nördimus on suur ja kaptenilt hõivatakse laevajuhtimine. Aga siis... langeb piraatla Kosmoseleegioni lõksu; deemoniorjast kapten pakub hulljulget põgenemisvõimalust, ent mehed ei kuula teda enam. Ning järgneb loo puänt, mis pole eriti puänt.

Bergi kohta üsna lihtsakoeline lugu, ja noh, kas nüüd just tõepoolest antoloogiavääriline tekst, autoril leidub õnnestunumaid kosmoselugusid. (Nojah, selgub, et olen seda lugu varem lugenud, tunduski kahtlaselt tuttav mereröövellikkusega.)


Kommentaare ei ole: